2015/8/8 Tänassilma jõgi

8/8/2015
Tänassilma amatsoonas

Pärast ebaõnnestunud hommikust matka “Põllika” järvele oli mul juba varem plaanides sõbrale külla minna. Kuna tal aga jõgi maja taga, siis spinning oli justkui kohustuslik kaasa võtta. Kohapeal selgus aga, et sõbrake vahepeal ka kalapisikuga nakatanud. Soetanud endale lihtkäsiõnge valmistamise komplekti ja ostnud elussööda varustust pisut. Kahjuks minu päev see kaheksas august polnud. Null ka sealt. Sõber noppis aga pisikesi (tõenäoliselt) lepamaime välja.

8.8.2015
lepamaimud Tänassilma jões

Järgmisel päeval toitsime kohta natuke ja ajaviiteks ka kohalikke parte. Ajaviiteks. Ega’s midagi pole teha kui kala ei taha võtta. Võtab kalamees.. Ei, mitte viina seekord, vaid päikest!

Õhtul kodus sain ühe sõnumi:

"Aga mina sain haugi :D"
“Aga mina sain haugi :D”

2015/8/8 – “Põllika järv”

08.08.15
Kuimetsa Kadja järv

Nii siis. Kohe alguses peab ära märkima, et lühike öö oli ja kõik see hakkas kohe hommikul päeva dikteerima. Kella 6-st ei ärganud, vaid alles kell 7 sai silmad avatud. Mistõttu olime juba ajast maas. Kohvi joodud, avastati, et usse pole ka veel, juhul kui korgitsemiseks läheb. Ühesõnaga jõudsime alles umbes 8-ks matkatee algusesse.

matkatee algus
matkatee algus

Pärast 30-40 min matka olime päris väsinud. Õnneks ootas meid kummipaat ees. Kahjuks, aga, tuli see täis veel pumbata. Kokkuvõttes saime alles kella 10 paiku järvele. Järv oli vesiroose täis, nagu ka eelmisel aastal. Kaldad on vesised ja heina täis, lisaks eelpool mainitud vesiroosid. Paat on ainuke asi mis seal ennast õigustab.

Kadja järve kallas
Kadja järve kaldalt

Olime siis kenasti ennast veepeale sättinud ja liikusime otse hoides pisut vasemale. Pean siinkohal mainima, et see oli mu elu esimene kummipaadi kalastus. On asju mida saab valesti teha ja seda on kummipaadist kala püüdmine.

Tulemusi spinninguga ei tulnud ja otsisime korgitsemiseks tuulevaiksema koha. Kahjuks ei toimunud ka seal ühtegi võttu. Jalad ja keha kange kaks tundi paadis kägaras olemisest liikusime tagasi. Käisin üksi selle väikse paadiga veel proovimas, aga mind see ujuvvahend ei köida. Kas pigem kanuu või siis ikka korralik aerupaat – parve pealt oleks ka parem olnud.

Kokkuvõttes oli matk tore ja kogemus ei jookse mööda külge alla, kuid kohalike jutt suurtest kaladest jääb ka seekord kinnitamata.

Pilte läbi aja

14.09.2014
Jägala jõe esimesest kolmandikust. Kui poleks olnud isu praehaugi järele, siis poleks ka kaasa võtnud.

 

21.08.2014
Sõber soetas suvila Tänassilma jõe kõrvale. Sai proovitud ja kolmandal viskel nägin võttu. Saime kätte. Suitsuahi sai ka esimest korda ära proovitud.
17.09.2015
“Keri siis pisut aeglasemalt.”

“Liiga aeglaselt.”

🙂 Soodla veehoidla
15.02.2015
üks ilus päev, kuid sel korral sai lihtsalt ilma nauditud
22.06.2015
Punamäe järve äärde on venelastest kalamehed endale “onni” ehitanud.
Kole.
11.07.2015
maias ahven Pirita jõe algusest

2015/5/25 – Kevadel sai Ahja jõel käidud

Saesaare pais
Kobras Saesaare paisul

Jõudsime reede õhtul ja tegime esimesed visked Saesaare paisul. Üks tuttavatest sai korgiõngega ühe latika, kuid muidu vaikne.

Järgmisel hommikul paadiga ülesvoolu sai kõik läbi kammitud. Kohalik mees oli ka peal ja ütles, et tammile lähemalt  oli saanud pisikesi havisid enne meie jõudmist. Peale seda sai koos kahe paadiga üksteisega silmside kaugusel ülesvoolu liigutud. Täiesti null võttu kõigil kolmel püüdjal, kes vee peal sel hetkel olid. Jõudsime jõe kitsenemiskohani välja. seal proovisime pisut õngisteda. Kaaslasel tuli särge. Mul polnud piisavalt head varustust – ainult “pilliroo-õng” (ilma kettata lihtkäsiõng). Vahepeal olime taas kobrast näinud. Selle peale hakkasin kartma, et kopra nägemine on juba halb enne ja kalasaak tuleks unustada.

Kuid ilm muutus ja seadsime ka meie paadinina maabumiskoha poole.

Hakkas sadama ja me järjepidevalt ikka kammisime landiga kaldaäärseid. Siis justkui imeväel hakkas meil mõlemal näkkama. Veeheina seest kuid kummalgi otsa ei jäänud ja edasised püüdlused olid ka tulemusteta. Terve tubli tööpäev ja tulemust polnud.

Kolmas hommik
Kolmas hommik

Viimasel päeval otsustasime jala jõe kaldalt proovida. Üks ahvenapoiss ampsas vee äärest, aga läks ka minema. Imelisem oli metsnugise üle jõe tulemine, minust ainult 15 meetri kauguselt. Kahjuks ei jõudnud kaameralt katikutki eest võtta, kui ta juba vett kasukalt maha raputas, mulle otsa vaatas korra ja hüpetega metsa kadus.

Päeva kokkuvõte – ilus loodusmatk, tühjad pihud ja tühjenenud landikarp, sest puid, kände, oksi ja kive on seal rohkelt.

Ahja jõgi
Ahja jõgi

Hiljem saime teada, et seoses tammi ehitustöödega oli vesi ilmselt liiga sogane ja kalad sellepärast ka veidi arglikumad.

Kurb tõsiasi, et kodutöö oleks võinud olla paremini tehtud. Siiski tuleb tõdeda, et retk oli mõnus ja mäletamistväärt kogemus. Ja seda, kas kopra nägemine jõel halba kalasaaki ennustaks, ei teagi nüüd kui palju uskuda.